Koolituse üleidealiseerimisest

http://vasak.blogspot.com/2008/12/tlepingu-seadus-ja-kuidas-tturg-paindub.html

Kas Tatsutahime väide, et Eestis "töötajaid ei koolitata" põhineb mingle statistikale või see on niisama tunde järgi öeldud?

Et kuidas siis Eestis on tööandja poolse koolitusega võrreldes näiteks Läti, Leedu, Poola või Tšehhiga - et võrrelda ikka võrreldavaid.

"Eesti tahab jätkata majandusmudeliga kus väljaõpet pole vaja" - milles see "mudel" seisneb? Ei saa päris hästi aru.

Ma ei tea väga palju ametikohti, kus inimesele peale tema töökoha kättenäitamist ning sisekorra eeskirjadega tutvustamist talle mingit koolitust ei anta. Jätame välja siis olukorra kus tööletulija on identset tööd varem teinud ja väljaõpet ei vaja.

Tundub, et tööandja enda poolt tehtav väljaõpe ei lähe nagu koolitusena kirja. Ükskõik kui professionaalne see ka poleks. Eesti eripära on ehk see, et oma väiksusest tulenevalt iga valdkonna jaoks koolitussektorit välja pole kujunenud. See, et koolitust sisse ei osteta, ei tähenda, et koolitust ei ole olemas.

"Tööandja funktsionaalseks toimimiseks vajalikud pikaajalised lepingud" seisnevad selles, et töövõtja võib 30 päevase etteteatamisega ukse väljastpoolt sulgeda ja tööandaja on selle ees täiesti kaitsetu. Kehtiva Tls-i järgi peab tööandaja töötajast vabanemiseks peale maksma.

Ah et tööandja on paha ja ei taha rohkem maksta kui töötaja küsib? Aga kes määrab kui palju on mõistlik ja õiglane? Turg või plaanikomitee?

Eksisteerib ka selline asi nagu sotsiaalne mobiilsus. Paljud lahkujad lahkuvad kas teistsuguse kõrgemapalgalisema või mugavama töö peale. "Pikaajalised lepingud" ei aita selle vastu kuidagi.

Aga ikka ei saa aru, mis Sulle uues TLS-is ei meeldi. Äkki selgitad?