Tuesday, October 7, 2008

... ja rahanduse eratunnid Oudekkile

Näen, et Sirje modes mu vahepealse kommi välja, seega kordusväide sealsest: Sinu õe poolt viidatud finantsinstrumentide keerulisusega praegu kindlasti tegemist ei ole. Hüpoteegitagatisega võlakiri on umbes sama lihtne instrument nagu hüpoteeklaen. Ta ei tegele vist igapäevaselt tuletisinstrumentide juriidikaga, seetõttu siis vist selline veidi oh-ah hinnang.

Mida me siis sekkumisena käsitleme? Kas seda, et avalik võim ei kontrolli mida subjektid teevad või avalik võim üritab mõjutada protsesse nende loomulikust kulust erinevalt toimuma. Võiks öelda, et tegelikkuses oli kolm sekkumist a) intressi kunstlikult madalal hoidmine b) massiivsed riiklikud elamuehituse soodustamise programmid (USA teema) c) teadlik (küll mittesekkumise hõnguline) silma kinni pigistamine pankade krediidiriski kontrollimisel. a) kui poleks sekkutud, siis oleks intress ilmselt kõrgem olnud, eriti EUR-i intress b) kui elamuehitus oleks omasoodu arenenud, siis poleks paljud praegu haamri alla mineva majaga inimestel seda võimalust tekkinud c) USA pangandussüsteem on üks maailma enim-reguleeritud pangandussüsteeme. Tänu 20-ndate aastate bank run-idele on neil kogemust rohkem kui kellel iganes Euroopas. Sekkumine oli teadlik tavapärase ranguse tagasihoidmine finantsasutuste kontrollimisel.

Väidan, et pangad polnud lollid. Nii ka Eesti inimesed, ettevõtted ja pangad polnud lollid. Nad tegid täiesti õigeid ja ratsionaalseid asju. Hetkel on olud muutunud a) intress tõusnud b) nafta jms inflatsiooni tulemusel üldine hinnatõus c) tunduvalt sügavamatest protsessidest alguse saanud USA majanduslangus jõudis lihtsalt välja ühte paistetama läinud sektorisse.

"Mis puutub Eestisse, siis see, et siin rahandust poliitiliselt juhtida ja mõjutada peaaegu ei saa, ei ole mingi paratamatu loodusseadus. See on meie kokkulepe, mille oleksime võinud ümber teha."

Sa seal Itaalias vist rahandust ei õpi. Rahandust (fiscal) juhitakse meil vägagi poliitiliselt aga eelarvedefitsiidi keelu kitsendusega, mis on minu arvates igati positiivne piirang. Rahapoliitika (monetary) puhul on maailmas väga vähe riike kus poliitikud seda juhivad. Üldjuhul on see lõppenud fiaskoga.

Aga räägi siis, kuidas Sina oleks mõjutanud Eesti eelarve ehk fiskaal ja monetaar- ehk rahapoliitikat. Äkki on mul mõned õilsad mõtted kahe silma vahele jäänud.

Et teada saada, milline on elu pärast kapitalismi - ava silmad, vaata ringi.

No comments: